Sagedasemad põieprobleemid
Põieprobleemide hulka kuuluvad erinevad haiguslikud seisundid nagu näiteks põiepõletik, inkontinents, üliaktiivne põis, enurees jms.
Põiepõletik ehk tsüstiit on üks sagedasemaid põie haigusi nii lastel kui ka täiskasvanutel ning seda eriti sügisesel ajal, kuigi päris külmetushaiguseks seda pidada ei saa.
Põiepõletiku sümptomiteks on sagenenud, valulik urineerimine, ebamugavus ja/või valutunne alakõhus.
Et naiste kusiti on oluliselt lühem kui meestel (u 3–5cm pikkune) ja tupeavast nakkustekitajate pääs kuseteedesse lihtsam, esineb põiepõletikku naistel üle kahe korra sagedamini meestel. Meestel esineb põiepõletikku suhteliselt harva ja see on tavaliselt seotud mingi muu kuse-suguelundkonna haigusega nt eesnäärme suurenemisega.
Tüstiidi korral tekivad põletikulised muutused kusepõie limaskestas sinna sattunud mikroobide elutegevuse tulemusena. Kaheksal juhul kümnest tekitab haigust normaalsesse soole mikrofloorasse kuuluv mikroob nimega Escherichia coli. Haigus tekib siis, kui mikroobid satuvad anaalpiirkonna nahalt kusitile ja sealt ülespoole kuseteedesse. Haigustekitaja täpne määramine ei ole alati tähtis, kuid on siiski mõnel juhul siiski korrektse ravi alustamiseks vajalik, nt alati, kui lapsel on diagnoositud tsüstiit.
Põiepõletikku seostatakse tihti külmetamisega, kuigi see ei ole põiepõletiku tekkimise otsene põhjus. Alakeha jahtumine nõrgestab põie kaitsevõimet nii, et bakteritel on kergem sinna elama asuda.
Naisterahvastel esineb ka nn mesinädalate tsüstiiti, mille puhul põhjustavad põletikku seksuaalvahekorra ajal tekkivate mikrotraumade kaudu kuseteedesse sattunud mikroobid.
Harva esineb kiirgustsüstiiti (peale kiiritusravi) ja interstitsiaalset tsüstiiti (krooniline mittebakteriaalne põiepõletik). Tsüstiiti võivad tekitada ka neerukivid ja põiekivid.
Põiepõletiku kaebuste puhul tuleks ühendust võtta oma perearstikeskusega, et teha uriini analüüs ja vajadusel uriini külv. Suurendada võiks tarbitava vedeliku hulka ja juua vähemalt 2-2,5l vedelikku päevas. Alustada võiks ka apteegis käsimüügis pakutavate põiepõletiku sümptomeid leevendavate preparaatide kasutamimsega.
Ravi:
Bakteriaalset põiepõletikku ravitakse antibiootikumidega ja ravi kestab enamasti 3-7 päeva.
Haiguse ajal on oluline rohke vedeliku tarbimine.
Soovitatakse vältida kofeiini sisaldavaid jooke ja alkoholi, vürtsikaid toite, magusat.
Ennetamine
Tarbida piisavalt vedelikku – soovituslikult 2-2,5l vett päevas.
Vältida alakeha külmetamist.
Suguelundite pesemiseks kasutada vaid vett või spetsiaalseid intiimhooldusvahendid.
Kasutada puuvillast aluspesu.
Pärast roojamist pühkida alati eest taha, igal pühkimisel kasutada uut paberit.
Pärast vahekorda urineerida.
Parim profülaktika on tasakaalustatud toitumine, korralik uni ja stressivaba elu.
Uriinipidamatus kuulub samuti sagedasemate põieprobleemide hulka, kuigi alati ei olegi tegemist vaid põiest tingitud probleemiga.
Uriinipidamatus ehk inkontinents on tahmatu, kontrollile allumatu uriini eritus. Inkontinentsus võib esineda mitmes raskusastmes alates väikesest lekkest kuni täieliku põie kontrolli kaotamiseni. Inkontinentsusel puhul räägitakse ka mitmest erinevast inkontinentsi tüübist ning nende ravi on samuti erinev.
Inkontinentsi võivad põhjustada rasedus, sünnitamine, operatsioonid alakeha piirkonnas, menopaus, eesnäärme probleemid meestel, ülekaalulisus, kõhukinnisus, teatud ravimid.
Kuna uriinipidamatus võib olla põhjustatud erinevatest faktoritest, sh mõningatest haigustest, tuleks kaebuste esinemisel esmalt pöörduda arstile edasisteks ravisoovitusteks.